KÄRUFF 2019

Märtsi kuu Kerro pidu oli Mikkude-Mannide korraldada.

Peole registreeris end 47, kuid kohale tuli siiski vaid 42 inimest.

Seekord hakkasime oma peo peale mõtlema hästi varakult ja kuupäev (23. märts) sai paika pandud ning ansambel ära tellitud juba eelmise aasta septembris, s.o. pool aasta ette!

Ülejäänud peo ettevalmistus algas veebruari keskel.

Seekord alustasime sellest, et surfasime kõvasti internetis, et leida märksõnu märtsi või kevade kohta, millest annaks midagi arendada. Kui avastasime, et täpselt 23. märts on Oskar Lutsu surma-aastapäev, siis seostus see kohe ka Tootsi lugude ja filmiga „Kevade“, mis esilinastus täpselt 50 aastat tagasi!

Meie märksõnadeks saidki: märts, kevad, „Kevade“. Sealt arenes edasi juba mõte filmifestivali korraldamiseks. Igal aastal toimub erinevaid filmifestivale aina enam ja see mõte – Käru filmifestival ehk KÄRUFF – meeldis kõigile.

Suures plaanis oli meil siis seega filmiteema paigas. Algas peenhäälestus. Saime veel laudkonnaga mitu korda enne pidu kokku, et üksikasjad läbi arutada ja ülesanded ära jagada. Otsustasime seekord, et jäljendame ka ise tegelasi Tootsi lugudest.

Saali kaunistuseks kasutasime suures osas esimesi kevadlilli – lumikellukesi, mis kaunistasid nn. viimast lumehange, seinu ja laudu. Seinale sai tehtud ka suur säravkollane päike. Veel panime seintele rippuma vanu filmilinte ja fotoaparaate. Lakke riputasime hiiglasliku Tootsi punase maakera!

Pildistamise nurga tegime alla korrusele, kus oli maas punane vaip ja taustaks KÄRUFF logodega fotosein.

Külaliste saabudes tervitasid neid uksel Toots, Kiir, Tõnisson ja Lible. Taustaks kostus Eesti filmimuusika.

Ka toidulaual pakutava seostasime „Kevade“ filmiajastuga: pakkusime keedetud kartuleid (külaliste heaolule mõeldes küll kooritult!) koos heeringa ja kodujuustukastmega. Samuti oli valikus traditsiooniline isetehtud kartulisalat ja mõned suupisted. Morsikannudele kleepisime sildid „Lati Pac“, kus oligi sees õige magus kraam. Kohvi kõrvale pakkusime saia erinevate koduste moosidega. See viimane tundus peolistele eriti hästi meeldivat!

Tantsuks mängis meile Ergo Pärnust. Oli väga tore, et oma lauludes muutis ta tihti originaalsõnu vastavaks meie pereklubi ja Käruga. Esimene tantsuplokk algas Teele-Tootsi polkaga, kus nad mürinaga Köstrile otsa jooksid. Seejärel viis Köster ise juba Teele tantsuplatsile.

Kuna märts on ka teatrikuu, siis esimeseks tantsu vaheajaks olid külla kutsutud Tartu Ülikooli üliõpilased Jasper ja Hendrik Teadusbussist (liikuv teaduslabor), kes tegid teadusteatrit. Nad näitasid meile mitmeid väga põnevaid katseid ja eksperimente. Oli nii pauku, tossu kui tuld!

Teisel tantsu vaheajal oli viktoriin. Küsimusteks oli nii piktogrammide kui ka muusikakatkendite järgi Eesti filmide ära arvamine. Põnevust tekitas just see piktogrammide osa!

Kolmandaks vaheajaks pidid aga kõik laudkonnad ise lavastama väikese katkendi mõnest filmist, mille nad varem loosiga olid endile tõmmanud. Valikus olid „Viimne reliikvia“, „Siin me oleme“, „Nukitsamees“, „Tõde ja õigus“. Et neil seda lihtsam teha oleks, siis olime valmis pannud ka kotid rekvisiitidega.

Ja oligi aeg käes õnnitleda veebruari ja märtsi kuu sünnipäevalapsi. Igaüks sai sel puhul Tootsilt kingituseks ilusa punase „maakera“.

Ja edasi tantsisime Ergo hoogsate lugude saatel kuni peo lõpuni!

kirja pani Mikkudest-Mannidest 

Ester

Suusabaasis on tantsupidu

Kohalikud taliolümpiamängud “Suusabaasis on tantsupidu”

31. märtsi õhtul kogunesid Kerro pereklubi laudkonnad mõõtu võtma taliolümpia aladel. Varasemalt on klubis peetud nii suve- kui ka sügisolümpiamänge. Võistlejaid oli kogunenud 50 ringis. Enamus neist oli taliolümpiaks kohases pidulikus-sportlikus riietuses, kes oli dressides, tossudes-kleidis, villastes sokkides/sääristes või kampsunis, kel oli peas mütsid/läki-läki, kaelas sallid jne.

Viis laudkonda marssisid enda poolt meisterdatud lippude saatel saali ning taliolümpia kuulutati avatuks. Saal oli kaunistatud temaatiliselt - esindatud olid nii suusad, lumehanged kui ka olümpiarõngad. “Pidulikult” süüdati olümpiatuli ning jagati igale laudkonnale oma tuli. Seejärel asuti maitsma head-paremat, mida korraldav laudkond Ants Käpp valmistanud oli. Kuna ees ootas väga sportlik õhtu, siis oli selge see, et energiat kulub palju ning korraldajad pakkusid sooja kartulit ja kastet ning selle kõrvale sobivaid salateid ja suupisteid. Seejärel tervitasid korraldajad peolisi teemakohase tantsunumbriga ning bänd võis alustada.

 

Pärast esimest tantsublokki ehk kui soendus oli tehtud algasid võistlusalad. Alad, milles mõõtu võeti olid järgmised: laskesuusatamise teatevõistlus, hoki, suusahüpped. Suusahüpete kriteeriumiks oli see, et hüpata tuli koos suuskadega. Olulist rolli ei mänginud see, kuidas ja kus suusad täpsemalt asusid. Pärast vahepealseid tantsupoognaid võisteldi veel bobikelgu paarissõidus ning jäätantsus. Kõige tähtsam oli stiil, sest mõlemas alas jagas žurii stiilipunkte. 

Südaööks oli kõige sportlikum laudkond selgunud ning jagati võistlejatele välja medalid ning isiklikud olümpiatuled. Seejärel õnnitleti veebruari- ja märtsikuu sünnipäevalapsi ning lihavõttejänes kinkis sünnipäevalistele magusad praemunad.

Pidu oli meeleolukas ning peoliste oskused said korralikult proovile pandud. Suured tänud korraldavale laudkonnale Ants Käppale. Uute kohtumisteni juba mai kuus, mille teemaks on “Võimalik vaid Kerros” a la pidu vene moodi. 

 

Klubi perenaine Janelle Leenurm



Kevadekuulutajad Mikud-Mannid

Kätte on jõudnud laupäev ja aeg on seada suund maakodu poole - Kärusse. Seekord pole see kõigest tavapärane külastus isatallu vaid õhtuks ootas mind kutse kohalikule Kerro pereklubi üritusele.

Oleme ju ennegi kuulnud maaelu raskest ja üksluisest ning rutiinirohkest elust, kuid paljugi sõltub meist endist, kuidas me lisame oma ellu värvi. Käru külaelanikud on selleks lahenduseks leidnud omanäolise üritusterohke Kerro klubi. See kõrvaltvaatajale veidi mõistmatuks jääv „kommuun” on püsinud juba 40 aastat, mis seob omavahel küla nooremaid ja vanemaid elanikke. Üheskoos korraldatakse erinevaid üritusi ning see lisab maaelule paraja näputäie vürtsi. Tantsuõhtud, mida korraldatakse iga paari kuu tagant on täis meelelahutusliku programmi ja elavat tantsumuusikat. Nagu igal teiselgi klubil, määratakse ka Kerro klubis üheskoos hääletades juhtkond, kes vastutab eelarve ja muude tähtsate küsimuste eest. Sel aastal on perenaise rolli valitud Tiia Tuisk, kellele võlgnen ma võimaluse pääseda „kitsasringi” nimega Kerro.

ALEV TUKUB, ENT RAHVAS VALMISTUB.

Õhtuhakul on külaelanikud oma kodudesse varjunud ja tänavatel valitseb vaikus - käib usin ettevalmistus kauaoodatud õhtuks. Klubiliikmed näevad palju vaeva peoks määratud stiiliga kokkukäivate kostüümidega - sel korral on riietus kevadlilleline. Korraldav laudkond kaunistab Pritsimaja saali (PKV) erinevate dekoratiivsete detailidega.

Märkamatult on saanud kell 20.30 ja PKV uksest astuvad sisse esimesed külalised. Koridoris vahetatakse porisest ilmast määrdunud jalanõud mugavate tantsukingade vastu ning visatakse viimane pilk peeglisse, veendumaks kas kõik näeb ikka eeskujulik välja.

Tantsusaali uksel tervitavad külalisi kaunites lillelistes kleitides kaunitarid. Kõigile peoletulijatele jagatakse rinda värvilistest paberitest välja lõigatud lilled. Peast käib veel läbi mõte, et sellel lillel on kindlasti ka mingi kaval plaan. Ma ei eksinud, vastavalt lillele seatakse kokku meeskonnad erinevateks lõbusateks mängudeks.

Külaliste seas astub saali ka filmimeeskond, kes „Eesti lood” sarja raames filmib kaadreid „Kerro 40” dokumentaalfilmi tarbeks. Film on planeeritud tutvustama Käru maaelu erinevaid värve ja üheks värviks Kerro pereklubi kindlasti on.

Lauad on kaetud värviliste kevadist meeleolu rõhutavate linikutega ja korraldaja meeskond on külaliste jaoks valmistanud maitsvaid suupisteid ja roogasid. Üsna võõras on mulle vaatepilt, et kõik külalised on planeeritud alguseks kohal ja ootus- ärevalt ootavad avakõnet korraldajatelt. Lühitutvustus õhtu kohta kannab ette korraldaja laudkonna Mikud-Mannid esindaja, kes annab „avapaugu” lilletemaalisele peole.

VAADATAKSE AJAS TAGASI.

Järgmiseks astub rahva ette klubi kunagine staažikas perenaine Ester Viruste, kes teeb kiire tagasivaate Kerro klubi aegadele 2000-2009 vahemikus. Minu üllatuseks peitub Kerro klubi nime all palju hoolt, ühtekuuluvust ja põhjalikku korralduslikku tööd, läbi mille on kokku pandud värvikirev ajalugu erinevate kuulsuste ja meeleolukate üritustega. Kerro üritused väikses Käru nimelises asulas teevad silmad ette nii mõnelegi suurlinnas toimuvale peole.

Lõpuks on aeg tantsuliseks etteasteks ja instrumentide taha sätib ennast valmis ansambel „Poolen bänd”. Tantsijaid ei ole vaja muusikaga pikalt tantsuplatsile meelitada ning juba keerutavad esimesed paarilised heliseva muusika saatel. Ilus on seda vaadata, kuidas sarnaste kostüümidega paarilised graatsiliselt üle põranda liuglevad. Tekib korraks kahtlus, kas olen sattunud „Tantsud tähtedega” saatesse? Veel üks varjatud nüanss Kerro klubi väärtusest. Ansambel on tõeliselt hästi ettevalmistatud ja klassikaliste „süldilaulude” kaunistamiseks on lisatud vapustavat saksofoni, mille kõla paneb mul pea kergelt ringi käima. Olen rahulolev, et oma õhtuplaanid õigesti tegin ja ei kahtle oma otsuses tulla piiluma Kerro klubi tegemistesse mitte üks raas.

MÄNGUD PANEVAD PROOVILE LEIDLIKUSE JA HUUMORIMEELE.

Ansambli pauside vahele on planeeritud erinevad naljakad mängud. Äraarvamismäng sõnadega, kus kohe tuleb silmade ette summutavate kõrvaklappidega „Me armastame Eestit” staarid Hannes Võrno ja Peeter Oja. Mäng esemetega, mis toob taaskord välja naiste käekottide salapärase sisu - leida tuli meeskonna peale kokku erinevaid esemeid. Ja üks lustakamaid mänge oli moodustada kaardimast inimestest - mängud naerutasid külalisi ja saalis kõlasid lapselikud kilked. Õhtu naelaks minu jaoks oli temperamentne kreeka tants „Sirtaki”, mida paluti esitama kõiki saalis viibinuid mehi. Õhtu oli vägagi meeleolukas. Selgub, et kiireid ringe tantsupõrandal teha polegi teab mis lihtne ülesanne, eriti mulle „tüüpilisele“ linnaelanikule, kes harjunud tantsima kohapeal tammudes. Kerro klubi jääb mulle meenutama ühtekuuluvust ja meeskondlikku meelt, kus ei ole tähtis milline aastaarv on sul trükitud passi. See on üks sellistest eeskujudest, mida võiksid järgida ka teised tüüpilised Eesti „väikelinnad”.

Kuuldavasti toimub järgmine Kerro õhtu 13.mail ning korraldav laudkond Alati viis tõotab läbi viia enneolematu galaõhtu. Mina olen kindlasti kohal, tule sina ka! 

Aitäh selle võimaluse eest! 

Külaline Liia Loo  

Heeringas Veenuse õlal

 Märtsikuu pidu algas leinaseisakuga lahkunud klubiliikme Milvi Eensoo mälestamiseks.

Pidu ise oli aga pühendatud merekultuuri aastale ja kutsus maarotte pidutsema meremeeste kombel. Külas käis oma Kihnu Virve, naised näitasid näpuosavust soolaheeringa rookimisel ja mehed kalade väravasse ajamisel. Moodustati Kerro naiskoor ja meeskoor, kes vastamisi võtsid mõõtu merelaulude laulmises. Kerro liikmetest sünnipäevalastele kingiti aga kalastustarvikuid, konksud ja landid ning kuivatatud kala ootamisajaks kuni näkkab. Laual oli rohkelt veest pärit toidukraami ja saal ning fuajee olid kaunistatud laternate ja mereteemalise atribuutikaga.

Märtsikuu peol toimus ka pidude loosimine uueks hooajaks. Uue hooaja peod taaslavastavad olnut. Nii tuleb septembrikuu peo loosiga saanud laudkonnal lavastada mõni 1970-ndatel toimunud Kerro  pidu. Novembrkuine pidu tuleb 80-ndatest, jaanuarikuine pidu kunagistest 90-ndatest, märts 2017 vastavalt 2000-ndendatest ja maikuus jõutakse kaasaega ehk aastatesse 2010-2016. Lisareegliks on, et laudkond ei tohiks valida oma  pidu, vaid taaslavastaks mõne teise laudkonna peo nö oma laua võtmes.

2017. aasta septembrikuu pidu on aga plaanitud Kerro tuluõhtuna, mida klubilised ühiselt korraldavad ja mille toimumisega kogutakse raha klubi 40. aastapäeva peo korraldamiseks. Peo raames võivad laudkonnad korraldada oksjoneid, panna välja müügiletid või leiutada muid nõkse klubile raha teenimiseks. Seda pidu reklaamitakse ka laiemalt, sest peole on oodatud kõik huvilised, olgu nad siis omast vallast, maakonnast või sootuks Sõrvest ja saarest.

 

Märtsikuu peol toimunud hääletusel otsustati, et alates maikuust on klubiõhtu pilet külalisele 12 €. Klubiliige pääseb pittu endiselt 10€ga.

Eva Seera

Kohtumispaik on vormilt uuenenud!

Vormilt ja sisult uus maja võtab meid taas vastu. Vaadates pildialbumeid, selgub fakt, et viimase peo vanas (PKV) majas korraldasid Naabrid 2012. aasta oktoobrikuus. Nii on vahepeal 14 pidu  läbi viidud väga erinevates kohtades (Türi Noortekeskuses, 
Tori Rahvamajas ning enamasti Käru Põhikooli saalis). 

Teatripäeva tähistama!

Antskäpad annvad teada!

Märtsikuu klubiõhtule olid kohale kutsutud kõik kuningad ja narrid!

Esmalt söödeti rahval korralikult kõhud täis, et oleks ikka jõudu vastu pidada erinevatel kuninglikel võistlustel ja turniiril. Laudadele toodi aurav mulgipuder koos suitsuseakõrnetega ja joogiks pakuti keefiri. See kõik maitses hästi. Tantsusamme aitas seada ansambel Feliks. Algatuseks väike tants ja siis see algaski. Peeti maha laudkondade vaheline poomivõistlus, kuninglik kabeturniir, pandi proovile ratsanike ja kuningate täpsus ning narride usaldus ja kannatlikkus. 

Traditsiooniliselt õnnitleti sünnipäevalapsi. Peale südaööd aga õpetas Eva kõigile ühe vahva hobusetantsu mida telliti ja tantsiti ikka uuesti ja uuesti kuni jaks otsa lõppes.

Inge Nuia, Tõnis Vaik

Käru Vallaleht Nr 4 (106) aprill 2013

Kevadesse koos Naabritega!

Saalikujunduse eest oli vastutav Ene.

Seekordne pidu oli rõõmsalt kevadine. Lisannelt avatervitus, milles ta õnnitles pidulisi peatselt saabuva kevade puhul.

Vaeva oli nähtud kevadmeeleolu loomisega: kevadised kompositsioonid ehtsate hiirekõrvul kaseokste, näiliselt peaaegu päris krookuste, nartsisside ja priimulatega ning värviliste hiidliblikatega saalis ning eesruumis. 

Tantsumuusikat tegi ansambel "Kalev" Arest. Tantsuvaheaegadel lõbustas pidulisi Hiiumaalt pärit ja rahva, eriti Kanal 2 vaatajate hulgas tuntud küla Karla, kes oma muheda jutuga pööras tähelepanu aktuaalsetele probleemidele meie ühiskonnas läbi naljaprisma. Puutumata ei jäänud ka saarlaste ja hiidlaste vahelised head suhted.

Marge, Meelis, Lisanne, Aivar, Rein,
sünnipäevaliste rea lisaliige Karla

Nagu tavaliselt tervitasid klubilised keskööl märtsikuu sünnipäevalapsi, kes said paastukuule sobiliku kingipaki – pudel "Saaremaa" vett ja mõni käär leiba.

Pidulisi 50, kusjuures oli veidi tavatu näha Alati5 laudkonna 5liiikmelist osalust. 

Aastaste jooksul on Naabritel välja kujunenud kindel kord pidude ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kes muretseb esinejate, kes vastutab menüü eest ning koristusbrigaadil on välja kujunenud kiired ja efektiivsed meetodid. Tuli meilgi hoolega jälgida, et brigaadile jalgu ei jääks ja pokaalid enneaegu pesuruumi ei satuks. 

MÄRTSIKUU VÕIMLEMISPIDU

Klubi peremees Elari Hiis kirjutab märtsikuu vallalehe artiklis „Talve lõpetasid hoogsad peod“ järgmist: 

Märtsikuu klubiõhtu valmistas ette Ants Käpp. Et rannahooajani on jäänud vaid mõned kuud ja seetõttu tuleb ennast ka vormi ajada, valiti peo teemaks võimlemispidu. Ants Käpale omaselt olid vaheajad täidetud lõbusate etteastetega. Näidati nii laudkonna nais- kui meesvõimlejate oskusi. Muusikalise poole eest hoolitses ansambel “Vanker”, kes laulja Merle sõnul on juba mitu aastat oodanud võimalust meie pereklubisse esinema tulla.

Käru Vallaleht Nr 3 (83) märts 2011 , lk 8