Teisipäev, 2. aprill 2019

KÄRUFF 2019

Märtsi kuu Kerro pidu oli Mikkude-Mannide korraldada.
Peole registreeris end 47, kuid kohale tuli siiski vaid 42 inimest.

Seekord hakkasime oma peo peale mõtlema hästi varakult ja kuupäev (23. märts) sai paika pandud ning ansambel ära tellitud juba eelmise aasta septembris, s.o. pool aasta ette!

Ülejäänud peo ettevalmistus algas veebruari keskel.
Seekord alustasime sellest, et surfasime kõvasti internetis, et leida märksõnu märtsi või kevade kohta, millest annaks midagi arendada. Kui avastasime, et täpselt 23. märts on Oskar Lutsu surma-aastapäev, siis seostus see kohe ka Tootsi lugude ja filmiga „Kevade“, mis esilinastus täpselt 50 aastat tagasi!
Meie märksõnadeks saidki: märts, kevad, „Kevade“. Sealt arenes edasi juba mõte filmifestivali korraldamiseks. Igal aastal toimub erinevaid filmifestivale aina enam ja see mõte – Käru filmifestival ehk KÄRUFF – meeldis kõigile.

Suures plaanis oli meil siis seega filmiteema paigas. Algas peenhäälestus. Saime veel laudkonnaga mitu korda enne pidu kokku, et üksikasjad läbi arutada ja ülesanded ära jagada. Otsustasime seekord, et jäljendame ka ise tegelasi Tootsi lugudest.

Saali kaunistuseks kasutasime suures osas esimesi kevadlilli – lumikellukesi, mis kaunistasid nn. viimast lumehange, seinu ja laudu. Seinale sai tehtud ka suur säravkollane päike. Veel panime seintele rippuma vanu filmilinte ja fotoaparaate. Lakke riputasime hiiglasliku Tootsi punase maakera!

Pildistamise nurga tegime alla korrusele, kus oli maas punane vaip ja taustaks KÄRUFF logodega fotosein.



Külaliste saabudes tervitasid neid uksel Toots, Kiir, Tõnisson ja Lible. Taustaks kostus Eesti filmimuusika.




Ka toidulaual pakutava seostasime „Kevade“ filmiajastuga: pakkusime keedetud kartuleid (külaliste heaolule mõeldes küll kooritult!) koos heeringa ja kodujuustukastmega. Samuti oli valikus traditsiooniline isetehtud kartulisalat ja mõned suupisted. Morsikannudele kleepisime sildid „Lati Pac“, kus oligi sees õige magus kraam. Kohvi kõrvale pakkusime saia erinevate koduste moosidega. See viimane tundus peolistele eriti hästi meeldivat!



Tantsuks mängis meile Ergo Pärnust. Oli väga tore, et oma lauludes muutis ta tihti originaalsõnu vastavaks meie pereklubi ja Käruga. Esimene tantsuplokk algas Teele-Tootsi polkaga, kus nad mürinaga Köstrile otsa jooksid. Seejärel viis Köster ise juba Teele tantsuplatsile.





Kuna märts on ka teatrikuu, siis esimeseks tantsu vaheajaks olid külla kutsutud Tartu Ülikooli üliõpilased Jasper ja Hendrik Teadusbussist (liikuv teaduslabor), kes tegid teadusteatrit. Nad näitasid meile mitmeid väga põnevaid katseid ja eksperimente. Oli nii pauku, tossu kui tuld!


Teisel tantsu vaheajal oli viktoriin. Küsimusteks oli nii piktogrammide kui ka muusikakatkendite järgi Eesti filmide ära arvamine. Põnevust tekitas just see piktogrammide osa!





Kolmandaks vaheajaks pidid aga kõik laudkonnad ise lavastama väikese katkendi mõnest filmist, mille nad varem loosiga olid endile tõmmanud. Valikus olid „Viimne reliikvia“, „Siin me oleme“, „Nukitsamees“, „Tõde ja õigus“. Et neil seda lihtsam teha oleks, siis olime valmis pannud ka kotid rekvisiitidega.




Ja oligi aeg käes õnnitleda veebruari ja märtsi kuu sünnipäevalapsi. Igaüks sai sel puhul Tootsilt kingituseks ilusa punase „maakera“.

Ja edasi tantsisime Ergo hoogsate lugude saatel kuni peo lõpuni!










kirja pani Mikkudest-Mannidest 

Ester


Esmaspäev, 25. veebruar 2019

Kultuurireis Hiina

Kuidas kõik alguse sai. Et kõik täpselt ära rääkida nagu oli, pean alustama algusest. 
Korraldamisest. 
Esimesel koosolekul selgus ootamatult, et Eva ei olegi välja mõelnud uut temaatilist tantsu, õhtu kondikava, koostanud menüüd ja tellinud orkestrit (!?!) novembris Antskäpa poolt välja kuulutatud „hiina peole“. Kogusime end tema parastavate pilkude saatel hulk aega. Lõpuks hakkasid vaevaliselt liikuma mõtted. Tühi kott ei seisa püsti, teadsid juba vanad eestlased. Sellepärast alustasime tõsisemalt menüü koostamisega. Kui lõpuks oli selge, et ainult „rolltoni briketid“ ei sobi, muu toit ähvardab aga kalliks minna, jätsime ideed selginema ja läksime peaaegu sama targalt laiali kui tulime. Teine koosolek nädala pärast möödus juba tavaliselt: vahepeal oli mõtiskletud ja internetis suheldud. Suureks abiks oli see, et Eva, Imbi, Veiko ja Elari olid Hiinamaal isiklikult kohal käinud ja teadsid täpselt, kuidas seal asjad käivad. Nad olid kõvasti kodutööd teinud ja otsinud üles mälestused ajusoppidest ning meened kappidest-sahtlitest. Õhtuplaani koostamine läks ludinal. Elari oli kokku leppinud muusikategijatega. Eva oli mõtteis saali kujundanud ning tantsusammud ritta mõelnud. Toitlustamise teema pakkus hulgaliselt lõbusaid emotsioone, kusjuures Tõnis oli esialgu valmis kõik toidud valmis küpsetama ja rohkemgi veel. Õnneks oli teistel rohkem oidu ja suutsime teda veidi taltsutada, nii et tulemus veidi reaalsemaks muutus. Marika tütar lidus mööda saali draakoni toorikuga ning Marika auto aimas halba, sest tema peale jäi vajaliku inventari ja toiduainete põhivedu. Koju läksime rahulikult ja rõõmsalt nagu palju kordi varem.
Peopäeval olime varakult platsis, kuid kui esimesed pidulised saabusid (pool kaheksa), ei olnud me oma ettevalmistustega kaugeltki lõpule jõudnud. Nii sundisime neid üle tunni pritsumaja allkorrusel ootama. Selleks ajaks kui ülejäänud peokülalised saabusid, olime oma toimingutega enam-vähem mäel. Laes hõljusid hiinapärased kaunistused ja draakon, seintel tulevanikud, hiinakeelsed vimplid ja lehvikud. Põhiliste hiinakeelsete viisakusväljendite meelespea oli kohe sissepääsul tutvumiseks. Iseteenindusega toidulaual võis leida mitmesuguseid hiinapäraseid suupisteid - pelmeenid, kevadrullid, kauss shiitake seeni, sekka priske kausitäis Lembitu tehtud legendaarseid Raba pontsikuid ja uhketes ridades tee- ja kohvitassid. Saket ei olnud. Laudadel olid seekord hiinakeelsed laudkondade sildid, kuid see ei takistanud peolistel oma kohti leidmast. Iga külalist ootas väike üllatus: morsiklaasis säras hiina õnneküpsis. Saket ei olnud.


Pidu algas kell üheksa. Eva juhatas õhtu sisse hiina keeles ja tõlkis selle hiina viisakusega ka eesti keelde, sest publiku hulgas oli tähelepanuväärselt palju eestlasi. Kibekiiresti vudis nii väikest kui suurt kasvu teenindav hiina personal ja tõstis iga peolise ette söögikarbi hiina nuudlite, lihapallide ja salatiga. Saket ei olnud. Söögipulgad olid lisatud, äpud võisid laenutada kahvleid – 50 sendi eest (ei ole teada, kas seda võimalust kasutati). Ja maad võttis vaikus...

Vaikuse katkestas end saalinurgas sisse seadnud duo „Starter“, kes oli saabunud Hiina ringreisile Eestist ja tutvustas Eestis populaarseks mängitud-lauldud muusikat. Rahvas tantsis nagu alati ja õhtu edenedes läksid peolised üha enam hoogu. Esimesel tantsuvaheajal astusid uksest sisse Igor Mang oma (ehtsa, elava) koeraga ja Edda Paukson ilma koerata. Mang oli tšakrade avamise skandaali tõttu kaunis sõnaaher, Edda aga sõiduvees ja nii said kõik kuulda, mis neid tuleval sea-aastal ees ootab. Et kohe koera aasta lõpeb, vahetas Mang oma koera ilusa roosa sea (kes oli ka elus, aga väga Imbi nägu) vastu välja. 
Peale ennustamist said kaheliikmelised laudkondade võistkonnad omavahel mõõtu võtta kuivatatud ubade söögipulkadega pudelitesse tõstmises. Võitjaks osutus laudkond Reinud ja võistkonna liikmeil Piretil ja Meelisel oli võimalus valida auhinnaks seinal dekoratsiooniks olnud hiina lehvikud.  
Klotside tasakaalukas ladumises näitab klassi
Naabrite laudkond eesotsas Merlega. 
Teisel tantsuvaheajal lõbustasid korraldajad publikut pidu korraldanud hiinlaste poolt esitatud kodukootud hiina tantsuga, mille oli lavale seadnud Eva. Peale tantsu toimus võistlus jengaklotsidest torni ehitamises, võitja võistkond Alati5 (Kristjan&Kadri) võis jälle valida enim meeldinud lehviku otse seinalt. Varsti tulid platsi hiinlastest teenindajad ja jagasid igale pidulisele magustoidupaadikese, milles oli bambuselehtedel pannkook jäätise ja banaaniviiludega. Saket ei olnud.
 
Kui sünnipäevalapsed kokku loeti, selgus, et nad moodustasid umbes 50% kohalviibijatest. Õnnitluslaul sünnipäevalaste osavõtul kõlas ikkagi vahvasti ja iga sünnipäevalaps sai meeneks bambuslehtedesse mähitud söögipulgad.
Kerro peremees ja perenaine tänasid pidu korraldanud laudkonda, õnnitlesid perelisa saanud Kristjanit ja Alesjat ning vanaisa Reinu.
Ja siis muudkui tantsiti ja tantsiti ja tantsiti ja pidu ei tahtnud otsa saada ja peolised ei tahtnud koju minna. Aga saket ei tulnudki.

Oma mäletamise järgi kirjutanud Anne.


Ülestähendus Eva sulest:

Mõte viia Kerro klubi pere Hiina tekkis Ants Käpal just novembrikuisel peol, kus väisasime Lätimaad. Kuna mitmed meist on hiinamaal jala maha pannud ja sealset elu ja kultuuri ka omal nahal kogenud, saigi ideepoeg idanema. 

Peo tegelik korraldamine ja planeerimine läks aga tegelikult käima ikka alles paar nädalat enne peo toimumist, ehkki mõte oli seda teha tasa ja targu ja kõike väga hästi läbi mõeldult. Aga ehk nii oligi hea, sest mitmed viimase hetke ideed olid vahest paremadki kui esialgsed mõtted. Nii näiteks oli esialgu plaan teha klubisse sisenemine mööda tõsisemat „Hiina müüri“, juhatades klubilised läbi 3. korruse ruumide ja teha sisenemine hoopis nö avariiväljapääsu kaudu. Ilm läks aga külmaks ja pelgasime klubikaaslasi külmetada ja kontsadel kõndijaid avariitreppidel ohtlikusse olukorda seada. Seega tuli leppida vaid lühikese müüriületusega, mis tõi rahva 1. korruselt 2. korruse saali. 



Saali kaunistasime lähtuvalt hiina traditsioonidest – värviliselt. Maarika osavate käte all valmis hiinale iseloomulik lohe, mis sai saali lakke kinnitatud. Siia sinna kaunistuseks lehvikud ja temaatilised pildid ja sildid. Loomulikult koostasime õhtu tarvis ka hiinakeese põhisõnastiku, et kõik ikka üksteisest aru saaksid. 

Toidulaua katmisel lähtusime samuti palju Hiinas kogetust. Pea kõik oli taignas küpsetatud ja loomulikult toimus söömine pulkadega. Pearoog toodi aga lauda Hiinale kohaselt karbis Meile endale selline teistmoodi menüü meeldis ja loodame, et ka pidulistele. 
On saanud ka tavaks, et Ants Käpp on tantsulaud. Nii valmis ka selleks peoks temaatiline liikumiskava, meie oma Kuldse Trio laulule „Tsiri-biri-bin“, mis sai publiku poolt väga sooja vastuvõtu.
 

Mängudes tuli aga oma osavust klubilistel näidata nii söögipulkadega toimetamises kui klotsidest pilvelõhkujate ehitamises. Osavad olid kõik, aga kõige osavamad lahkusid hiina traditsiooniliste paberlehvikutega. 

Kuna peoga tähistasime ka uue loomaaasta algust, käisid külas ka astroloogid – „Edda Paukson“ ja „Igor Mang“, kellst viimane saabus küll kollase koeraga, aga suutis siiski selle kärmelt „sea“ vastu välja vahetada. Koera osalemist klubis vist varasemalt polegi olnud. Paukson oli aga koostanud uueks aastaks horoskoobi kõikidele tähemärkidele.


Loomulikult ei saa selle peo puhul üle ega ümber ansamblist, mis andis peole hea hoo ja hoidis rahvast tantsuplatsil. Hea peo eelduseks ongi hea ansambel ning arvan, et sellega läks meil kohe eriti hästi!

Seega jääb loota, et reis Hiina oli meeldejääv ning kutsub klubis ka edaspidi erinevaid maid ja kultuure avastama.


Kommentaar peokülaliselt Piretilt:
Üle pika aja osalesin taas külalisena Kerro pereklubi peol. Klubi fenomen minu jaoks on ikka see, et eri põlvkonnad on koos. Mis peamine, kogenumad peavad hiliste õhtutundideni tantsides vastu, kui noored juba alla peavad vanduma. Pean silmas iseennast.
Seekordne teema oli kultuurireis Hiina. Tulles tuli ületada suur ja võimas Hiina müür. Sellele järgnes kiire keeleõpe vajalikemate sõnadega nagu tere ja palun tantsule. Edasi oma laud üles leitud, mis nõudis küll pisut suunamist, kuna nimed olid ju hiinakeelsed. Oli kord söögil.
Kuna meile eestlastele seostub Hiina ikka kiirtoiduga ei pidanud ka pettuma, kui lauda kanti take away toidukarbid. See tekitas palju elevust. Loomulikult oli toidu manustamiseks valmis ka hiinapäraselt pulgad. Kaugemal laual oli ka kauss kahvlitega. Kuid need olid mõeldud sümboolse summa eest kasutamiseks, et julgustada mitte kohe alla andma. Kuid ega keegi ei tahtnud ju esimene olla ja lõpuks ei olnudki kahvleid kellelgi vaja.
Kõht head ja paremat täis oli aeg esimeseks mänguks, kus iga laudkond pani välja kaks osavamat pulkadega sööjat, et toimetada oad kausist pudelisse. Järgnes pilvelõhkuja ehitamine puu klotsidega. Tuleb välja, et Kärus võiks vabalt püsti olla pilvelõhkujad, kuna meistreid oli palju.
Et mitte rõhku panna ainult söögile, mängis tantsuks ansambel Starter. Lood olid läänepärased, et kultuurireisil oleval seltskonnal oleks kodusem tunne. Lugude valikul ei unustatud ka Hiina naabrit suurt venda Venemaad.
Kuna algamas on ju ikkagi kollase sea aasta, siis ei puudunud peolt tähetargad. Kohal oli Mang oma truu koeraga, kes küll õhtu jooksul vahetus seaks. Samuti oli võimalus kõigil peo külalistel oma tsakrad tulevaks aastaks avada. Loomulikult said ka kõik tähemärgid algava aasta horoskoobi Pauksonilt.

Lõpetuseks oli tõeliset mõnus pidu nagu Kerros alati on olnud. Suured tänud korraldustiimile ja mis muud kui uut pidu ootama.

Kohtume 23.märtsil Mikkude-Mannide peol!