13. mail toimunud peoga pani
laudkond Alati5 hooajale punkti ning seljataha on jäänud tegus ja
meeldejääv kümnendipidude sari.
Möödunud Kerro pereklubi peo
õhtuprogramm oli tihe ja show sedavõrd hullumeelne, et isegi
tugevamal kerrolasel võttis silmad kirjuks. Laud oli kaetud
hõrgutistega ja saalikaunistus võttis sõnatuks. Alati5, kes on
Kerro pereklubis juba üsna tuntud tantsuetteastete poolest, oli ka
seekord leidnud tantsijad oma laudkonnast. Saali täitsid suvises
vormis päästjapoisid, pikajalgsed kankaanitantsijad ning ei
puudunud ka paroodianumbrid. Tantsumuusikat mängis ansambel RMP ehk
Raivo ja Meelise punt ning pidu kestis varasaste hommikutundideni.
Kuidas see kõik alguse sai ja kes on
selle teostamise taga, sellest räägib korraldav laudkond.
ME ARMASTAME KERROT
Inge, räägi meile millal ja kuidas
sündis peo teema ME ARMASTAME KERROT?
Inge Nuia: Ma arvan, et see võis
olla juba sügisel. Laudkonna koosoleku pidasime aasta algul ning
selleks hetkeks oli pool pidu paigas. Kuna meil on käimas kümnendite
sari ja loosi saatel õnnestus võtta hooaja viimane pidu, siis
soovisime panna punkti pidulikult, glamuurselt, tänapäevaselt ja
pauguga. Meenutasime kuue viimase aasta säravaimaid hetki. Ideid ja
valikut oli palju ja meie eelistus oli keskenduda pigem paroodiatele
ja tantsunumbritele. Tekkis mõte teha galaõhtu ja kuna peole oli
nime vaja, siis panime Me armastame Kerrot! Välja kukkus nii nagu
alati, Alati viie moodi!
KOKK JA KUJUNDAJA
Teil oli laual mitmekülgne ja
rikkalik menüü, kuidas sellega lood olid?
Inge Nuia: Esimene, mis paika
sai oli menüü ja seda juba septembris Maarikaga ühel hommikul
kohvi kõrval heietades. Soovisime rõhku panna suupistevalikule.
Meie lauas vastutame toidu eest mina ja Maarika. Ka sel korral
käisime tooraine järgi neljapäeval Tallinnas asuvas hulgilaos.
Reede päeval on toidu ettevalmistamine ja õhtul kolisime
täisvarustuses, nii söögid, dekoratsioonid kui ka kostüümid,
terve laudkonnaga pritsumajja.
Mida erilist seekord pakkusite?
Inge Nuia: Uudseks olid
südamekujulised praemunad, mille kõrval võis leida fooliumis
küpsetatud kartuli, küüslaugu leivad, pelmeenid tartarkastmega,
ahjuprae külmad lõigud ja makaronisalati nii kui nii. Laud oli
lõpuks tühjaks söödud. Järgi jäi kaks lusikatäit
makaronisalatit, viis portsu sülti, paar viilu juustu ja sinki ning
mõned pelmeenid, mis vaagnalt lauale oli veerenud.
Tundus, et dekoratsioonidega nägite
kõvasti vaeva, kust sellised originaalsed mõtted ja kuidas selle
suure töö jaotasite?
Inge Nuia: Liisi idee oli
kuulutus uksele teha ning otsustasimegi sellel peol rõhku panna
puidule. Koosolekul tekkis ka mõte puitlaaste taldrikutena kasutada.
Kauri lihvis ja õlitas buffeelaua toitude aluseid ja isa Rein korjas
metsast sammalt lauale.
Kas kõik sujus ootuspäraselt või
esines ka äpardusi?
Inge Nuia: Kõik ikka ei sujunud
nii nagu soovisime. Me tahtsime kasutada dekoratsioonidena LED
õhupalle aga heeliumi balloon, mis sai tellitud ja ekstra kohale
toodud, osutus tühjaks. Idee jääb meil alles ja teeme selle ära
Alati5 järgmisel peol.
PROOVID JA JUURDE SOOVID
Tüdrukud esitasid kankaani
etteaste. Kuidas kulgesid proovid ja kas harjutasite palju?
Inge Nuia:
Reedel oli kaamera meil õhtuotsa
sabas, mis meie proove just lihtsaks ei teinud, aga siiski midagi sai
tehtud. Britaga tegime proovi kolm korda, kahju et enam laupäeval ei
olnud selleks aega. Nagu ikka läks ka veidi sassi.
Üheskoos vaadati päästjatele
pühendatud videolõiku, millele järgnes hoogne tuletõrjepoiste
tants.
Kristjan, sina olid üks tuletõrje
poistest, kes meile tantsu esitas. Kas harjutasid palju või on selle
taga hoopis mõni hobi?
Kristjan Kivisaar: Vastan päris
ausalt, et muusika valisin juba ammu välja ja plaan oli ka
harjutada, aga nagu Alati5-el ikka välja kukub, siis kõik toimus
viimasel hetkel ja väga väikse proovi tegime poistega reede
hilisõhtul. Tegime teoorias järgmiseks päevaks väikse kondikava
ja lõpuks saime enne peo algust poistega uuesti kokku. Muutsime ka
loo endale meelepärasemaks ehk Gustav Paluoja lõikas ja kärpis
siit sealt ja oligi juba väga äge. Ütlesime, et tuleb kuidas
tuleb, et teeme ära ja kui sassi midagi läheb, siis on puhas
inspiratsioon. Ühesõnaga - etteaste tuli meil ikkagi suhteliselt
puusalt lastes!
DIIVA TURNER
Õhtu naelaks olid siiski paroodia
numbrid. Parodeeriti nii kodumaiseid kui ka meretaguseid artiste.
Liis, sina esitasid meile peo algul Tina Turnerit. Esmakordselt
nägime Kerros paroodiat sellest legendaarsest diivast 2012. aastal
Riina Kalveti esituses ja erinevus, mis mulle kohe silma paistis oli
sinu kuldne jume. Räägi, kuidas selle saavutasid?
Liis Saad: Tina kuldne jume tuli
meie soojast ja päikselisest kevadest. Ike viis mind Kariibidele
seilama, enne nii suurejoonelist esinemist Kärus. Tegelikult oli
väga raske endale seda grimmivärvi peale kanda. Pidin kindlalt
esimesena saama esineda, sest peo keskel ennast ära värvida ja
hiljem maha pesta, poleks olnud mõeldav.
Alati5 leivanumber Raivo, üle pika
aja tõite Tõnuga Kerrosse tagasi Alati5 leivanumbri Maie ja
Valduri. Kuidas kulges Teie taaskohtumine? Kas on lootust, et Maie ja
Valdur teevad comebacki?
Raivo: Maie kohtumine Valduriga
oli õnnelik, kuna Maie jäi Elduri ootele. Mis edasi juhtub, eks
näe. Maie on dekreedis.
Põlvest põlve Rein, kui 90ndatel
olite teie Mallega Alati5 aktivistid ja eestvedajad, siis kuidas
sulle tundub, kas teie laudkonna noored saavad selle ametiga hakkama?
Rein: Ajad on küll palju
muutunud, aga jah meie Alati5 noored on hästi omaks võtnud Kerro
klubi olemuse ja kuidas see toimima peab, muidugi on Ingel nüüd
suurem koormus kui 90-ndatel, kui söögi poole pealt olid põhitegijad
Malle, Tõnis ja Inge. Inge on suutnud kõik meie laua noored ilusti
ühte sammu astuma panna ja kui on peo korraldamine, aitavad kõik
täpselt nii nagu meie ajal, et kaeti lauad koos, tehti toidud ja
mõeldi peo sisu ja etteasted ühise jõuga. Eks igal laudkonnal on
olnud halvemaid ja paremaid aegu, aga tõesti meie Alati5 noored
saavad hetkel väga hästi hakkama ja kui suudan, annan oma panuse
nii hästi kui oskan.
Mis edasi? Alati5 te olete
järgekordselt hakkama saanud vinge peoga. Kas on mõtteid juba
järgmiseks peoks?
Inge Nuia: (pööritab silmi)
olen hetkel sellest peost veel tapetud ja ei taha Kerrole mõeldagi.
Olen läbi ja ei kavatse täna voodist tõusta! Üks pidu on meil
mõttes küll, aga see kõik oleneb sellest, mis kuu meil õnnestub
välja loosida.
Sellisel positiivsel noodil lõpetab
Kerro pereklubi oma hooaja ja saadab kerrokad väljateenitud
suvepuhkusele. Olgu Teil kõigil päikesepaisteline ja seiklusterohke
suvi. Kohtume järgmisel hooajal!
Laudkonda Alati 5 intervjueeris Tiia
Tuisk