Kevad saabub pärast pidu!

13. mail toimunud peoga pani laudkond Alati5 hooajale punkti ning seljataha on jäänud tegus ja meeldejääv kümnendipidude sari.

Möödunud Kerro pereklubi peo õhtuprogramm oli tihe ja show sedavõrd hullumeelne, et isegi tugevamal kerrolasel võttis silmad kirjuks. Laud oli kaetud hõrgutistega ja saalikaunistus võttis sõnatuks. Alati5, kes on Kerro pereklubis juba üsna tuntud tantsuetteastete poolest, oli ka seekord leidnud tantsijad oma laudkonnast. Saali täitsid suvises vormis päästjapoisid, pikajalgsed kankaanitantsijad ning ei puudunud ka paroodianumbrid. Tantsumuusikat mängis ansambel RMP ehk Raivo ja Meelise punt ning pidu kestis varasaste hommikutundideni.

Kuidas see kõik alguse sai ja kes on selle teostamise taga, sellest räägib korraldav laudkond.

ME ARMASTAME KERROT

Inge, räägi meile millal ja kuidas sündis peo teema ME ARMASTAME KERROT?

Inge Nuia: Ma arvan, et see võis olla juba sügisel. Laudkonna koosoleku pidasime aasta algul ning selleks hetkeks oli pool pidu paigas. Kuna meil on käimas kümnendite sari ja loosi saatel õnnestus võtta hooaja viimane pidu, siis soovisime panna punkti pidulikult, glamuurselt, tänapäevaselt ja pauguga. Meenutasime kuue viimase aasta säravaimaid hetki. Ideid ja valikut oli palju ja meie eelistus oli keskenduda pigem paroodiatele ja tantsunumbritele. Tekkis mõte teha galaõhtu ja kuna peole oli nime vaja, siis panime Me armastame Kerrot! Välja kukkus nii nagu alati, Alati viie moodi!

KOKK JA KUJUNDAJA

Teil oli laual mitmekülgne ja rikkalik menüü, kuidas sellega lood olid?

Inge Nuia: Esimene, mis paika sai oli menüü ja seda juba septembris Maarikaga ühel hommikul kohvi kõrval heietades. Soovisime rõhku panna suupistevalikule. Meie lauas vastutame toidu eest mina ja Maarika. Ka sel korral käisime tooraine järgi neljapäeval Tallinnas asuvas hulgilaos. Reede päeval on toidu ettevalmistamine ja õhtul kolisime täisvarustuses, nii söögid, dekoratsioonid kui ka kostüümid, terve laudkonnaga pritsumajja.

Mida erilist seekord pakkusite?

Inge Nuia: Uudseks olid südamekujulised praemunad, mille kõrval võis leida fooliumis küpsetatud kartuli, küüslaugu leivad, pelmeenid tartarkastmega, ahjuprae külmad lõigud ja makaronisalati nii kui nii. Laud oli lõpuks tühjaks söödud. Järgi jäi kaks lusikatäit makaronisalatit, viis portsu sülti, paar viilu juustu ja sinki ning mõned pelmeenid, mis vaagnalt lauale oli veerenud.

Tundus, et dekoratsioonidega nägite kõvasti vaeva, kust sellised originaalsed mõtted ja kuidas selle suure töö jaotasite?

Inge Nuia: Liisi idee oli kuulutus uksele teha ning otsustasimegi sellel peol rõhku panna puidule. Koosolekul tekkis ka mõte puitlaaste taldrikutena kasutada. Kauri lihvis ja õlitas buffeelaua toitude aluseid ja isa Rein korjas metsast sammalt lauale.

Kas kõik sujus ootuspäraselt või esines ka äpardusi?

Inge Nuia: Kõik ikka ei sujunud nii nagu soovisime. Me tahtsime kasutada dekoratsioonidena LED õhupalle aga heeliumi balloon, mis sai tellitud ja ekstra kohale toodud, osutus tühjaks. Idee jääb meil alles ja teeme selle ära Alati5 järgmisel peol.

PROOVID JA JUURDE SOOVID

Tüdrukud esitasid kankaani etteaste. Kuidas kulgesid proovid ja kas harjutasite palju?

Inge Nuia:

Reedel oli kaamera meil õhtuotsa sabas, mis meie proove just lihtsaks ei teinud, aga siiski midagi sai tehtud. Britaga tegime proovi kolm korda, kahju et enam laupäeval ei olnud selleks aega. Nagu ikka läks ka veidi sassi.

Üheskoos vaadati päästjatele pühendatud videolõiku, millele järgnes hoogne tuletõrjepoiste tants.

Kristjan, sina olid üks tuletõrje poistest, kes meile tantsu esitas. Kas harjutasid palju või on selle taga hoopis mõni hobi?

Kristjan Kivisaar: Vastan päris ausalt, et muusika valisin juba ammu välja ja plaan oli ka harjutada, aga nagu Alati5-el ikka välja kukub, siis kõik toimus viimasel hetkel ja väga väikse proovi tegime poistega reede hilisõhtul. Tegime teoorias järgmiseks päevaks väikse kondikava ja lõpuks saime enne peo algust poistega uuesti kokku. Muutsime ka loo endale meelepärasemaks ehk Gustav Paluoja lõikas ja kärpis siit sealt ja oligi juba väga äge. Ütlesime, et tuleb kuidas tuleb, et teeme ära ja kui sassi midagi läheb, siis on puhas inspiratsioon. Ühesõnaga - etteaste tuli meil ikkagi suhteliselt puusalt lastes!

DIIVA TURNER

Õhtu naelaks olid siiski paroodia numbrid. Parodeeriti nii kodumaiseid kui ka meretaguseid artiste. Liis, sina esitasid meile peo algul Tina Turnerit. Esmakordselt nägime Kerros paroodiat sellest legendaarsest diivast 2012. aastal Riina Kalveti esituses ja erinevus, mis mulle kohe silma paistis oli sinu kuldne jume. Räägi, kuidas selle saavutasid?

Liis Saad: Tina kuldne jume tuli meie soojast ja päikselisest kevadest. Ike viis mind Kariibidele seilama, enne nii suurejoonelist esinemist Kärus. Tegelikult oli väga raske endale seda grimmivärvi peale kanda. Pidin kindlalt esimesena saama esineda, sest peo keskel ennast ära värvida ja hiljem maha pesta, poleks olnud mõeldav.

Alati5 leivanumber Raivo, üle pika aja tõite Tõnuga Kerrosse tagasi Alati5 leivanumbri Maie ja Valduri. Kuidas kulges Teie taaskohtumine? Kas on lootust, et Maie ja Valdur teevad comebacki?

Raivo: Maie kohtumine Valduriga oli õnnelik, kuna Maie jäi Elduri ootele. Mis edasi juhtub, eks näe. Maie on dekreedis.

Põlvest põlve Rein, kui 90ndatel olite teie Mallega Alati5 aktivistid ja eestvedajad, siis kuidas sulle tundub, kas teie laudkonna noored saavad selle ametiga hakkama?

Rein: Ajad on küll palju muutunud, aga jah meie Alati5 noored on hästi omaks võtnud Kerro klubi olemuse ja kuidas see toimima peab, muidugi on Ingel nüüd suurem koormus kui 90-ndatel, kui söögi poole pealt olid põhitegijad Malle, Tõnis ja Inge. Inge on suutnud kõik meie laua noored ilusti ühte sammu astuma panna ja kui on peo korraldamine, aitavad kõik täpselt nii nagu meie ajal, et kaeti lauad koos, tehti toidud ja mõeldi peo sisu ja etteasted ühise jõuga. Eks igal laudkonnal on olnud halvemaid ja paremaid aegu, aga tõesti meie Alati5 noored saavad hetkel väga hästi hakkama ja kui suudan, annan oma panuse nii hästi kui oskan.

Mis edasi? Alati5 te olete järgekordselt hakkama saanud vinge peoga. Kas on mõtteid juba järgmiseks peoks?

Inge Nuia: (pööritab silmi) olen hetkel sellest peost veel tapetud ja ei taha Kerrole mõeldagi. Olen läbi ja ei kavatse täna voodist tõusta! Üks pidu on meil mõttes küll, aga see kõik oleneb sellest, mis kuu meil õnnestub välja loosida.

Sellisel positiivsel noodil lõpetab Kerro pereklubi oma hooaja ja saadab kerrokad väljateenitud suvepuhkusele. Olgu Teil kõigil päikesepaisteline ja seiklusterohke suvi. Kohtume järgmisel hooajal!

Laudkonda Alati 5 intervjueeris Tiia Tuisk